 |
 |
 |
| |
Päeva lugu
Hetkel pole tänast suurimat juttu. |
|
 |
 |
 |
|  |
|
|
|
| |
EKKA konverents tulemas 2010. a. mais!
Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia
Assotsiatsiooni 20. aastapäeva konverents
7.- 8.
mail 2010, Tartu Eelteade ja kutse ettekannete esitamiseks (Loe lähemalt... | 4146 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 5)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Tere, kallis Laualehe nr 45 lugeja!
Iiris Luiga toimetaja
Nagu kevadel EPLi konverentsil lubasin, üritab Laualeht olla nüüd nii vanas versioonis, mida saab paberile printida, kui ka uues, mida saab internetist artiklite kaupa lugeda. Kuidas see mõjutab Laualehe loetavust, saame teada mõne aja pärast tänu internetistatistikale. Jüri Alliku avaloos on kirjas, et teaduslikud psühholoogia ajakirjad, mis ilmuvad ainult internetis, ei ole nii palju tsiteeritud kui kunagised ainult paberil ilmunud väljaanded. Loodan, et Laualeht klassifitseerub ikka kunagiseks paberväljaandeks ja jääb sama tsiteerituks kui varem. Muidugi loodan ka, et tänu interaktiivsele veebikeskkonnale tekib teil tahtmine oma mõtteid jagada ja postitada ka siis, kui Laualehe ilmumise aeg pole veel ukse taga. Lisaks saate märkida Kalendrisse üritusi, mis EPLi liikmetele huvi võiksid pakkuda ning ise järgi vaadata, kas midagi huvitavat tulemas on. Need, kes ei saanud kevadisel konverentsil osaleda, kuid sooviksid täpsemalt teada, kuidas EPLil kui organisatsioonil läheb, saavad sellest kuulda loodetavasti EPLi järgmisel konverentsil, mis toimub 2010. aasta kevadel. Sel sügisel toimub traditsiooniline Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi vilistlaspäev.
Mõnusat lugemist!
(kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Mis saab psühholoogia ajakirjadest?
Jüri Allik
Mitte kõik psühholoogid ei loe psühholoogia ajakirju ja ilmselt ei peagi seda tegema. Kuid kõik olulised mõisted, tehnikad ja instrumendid, mida nad igapäevaselt kasutavad, on kunagi ilmavalgust näinud mõnes ajakirjas või harvemini raamatus. See on ka arusaadav, kuna iga idee sünnib alles siis, kui ta on muutunud avalikuks ehk on publitseeritud.
(Loe lähemalt... | 11529 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Mati Heidmets - 60!
Iiris Luiga toimetaja
Mati Heidmets ei ole lihtsalt Tartu Ülikoolist võrsunud psühholoog. Tema elukäiku mahuvad teaduriametid sotsioloogialaboris Tartu Ülikoolis ja keskkonnapsühholoogia uurimisgrupis kunagises Tallinna Pedagoogilises Instituudis, dotsendi, dekaani, prorektori ja rektori amet Tallinna Ülikoollis, psühholoogia professuur Tallinna Ülikoolis, EV peaministri nõuniku amet sotsiaalpoliitika alal ja paljude kõrghariduse ja tulevikuuringutega tegelevate organisatsioonide liikmelisus nii Eestis kui üle-Euroopaliselt.
(Loe lähemalt... | 2611 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Tiina Kompus - 60!
Maie Kreegipuu, üks Tiina vana sõber ja austaja
Tiina Tõkke astus Tartu Riiklikku Ülikooli 1968. aasta palaval suvel, olles üks neist vastavatud statsionaarse psühholoogiaõppe “suure konkursiga sissesaanutest”, nagu ammu kadunud Loogika- ja Psühholoogia Kateedri kadunud kateedrijuhataja Andres Pärl tavatses irooniliselt pöörduda studiosuste poole, kes piisavalt usinad ei olnud. Tiina oli. Loengutel oli ta kohal ka siis, kui need kell 8 algasid, seminarid olid tal ette valmistatud, praktikaaruanded valmis, eksamid õigeaegselt tehtud. Ega sellegipärast ütlemisi tulemata jäänud. Nimelt oli Tiina temale omasel vaiksel ja tagasihoidlikul moel ka tippsportlane allveeujumises. Millal ta trenni teha jõudis, on minus alati imestust äratanud, võistlemisest rääkimata. Tean vaid üht korda, sest kui siis võistlused just eksamisessiooni ajale juhtusid, pöördus ta prodekaan Eringsoni poole palvega lubada tal eksam 2 nädalat enne sessiooni ära teha. “Mida te endale õige lubate?!” oli üliõpilase häbematusest jahmunud prodekaani vastus. Eksami sai Tiina siiski tehtud ja võistlustel auhinna ka. Millise, seda ma ei tea, sest Tiina ei tavatsenud oma saavutustest rääkida.*
(Loe lähemalt... | 6808 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Väike p, tema sõbrad ja maakeelne teadus
ehk kuidas oma tulemused veenvaks muuta
René Mõttus
Enda või teiste teadustöö tulemustest rääkides olen vahel märganud, et minu jutt ei köida kuulajaid. Kuidas nii? Räägin näiteks tudengitele sellest, et koolieas mõõdetud intelligentsuse ja keskea sissetuleku vahel on statistiliselt oluline korrelatsioon, ütleme r = 0.50, p < 10 (astmes -10). See on statistiliselt vägagi oluline korrelatsioon ja 0.50 veel pealegi, kuidas saab see kellelegi tunduda igava ja tühise seosena!? Kas siis väärt teadus enam tõesti tudengeid ei huvita? Võibolla tõesti ei huvita. Aga võibolla pole asi siiski huvi puudumises teaduse vastu, vaid kõneleja oskamatuses sellest veenvalt rääkida. Äkki on nii, et kuulajad ei saa alati hästi aru, mida minu entusiastlikult rõhutatud „err-võrdub-null-koma-viis“ tegelikult tähendab. Kui nad selle numbri sisulisest tähendusest paremini aru saaksid, ehk tunduks siis kogu jutt neile huvitavam.
(Loe lähemalt... | 21416 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 5)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Foobiasaade: Hirmutav huvitav kogemus
Katri-Evelin Kalaus kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
Kui Kanal2 ja Teet Margna produktsioonifirma meiega (Margit Tamm, Elen Kihl, Katri-Evelin Kalaus) juunikuus ühendust võtsid ning foobiasaate tegemise ettepaneku tegid, kaalusime otsustamist kaua. Mis saab ühe spetsialisti elus veel sotsiaalfoobsem olla, kui teha oma tööd kõigi oma õpetajate, kolleegide ja patsientide silmade all tingimustes, kus sa saate kokkulõikamise eest üldse ei vastuta?
(Loe lähemalt... | 6094 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Sõjaväelaste psühholoogiline nõustamine
Merle Parmak, MSc KVÜÕA Rakendusuuringute Keskus
Meile tundub igati loogiline, et majandusanalüütiku ja psühhoanalüütiku ekspertvaldkonnad on erinevad, et hea perearst ei pruugi olla pädev veterinaar ning, et edukas koolipsühholoog peab üht-teist juurde õppima, et neuropsühholoogina toime tulla. Kuna sõjaväelane on pealtnäha täiesti sarnane tsiviilisikule, eeldame enamasti, et tema probleeme mõistab iga nõustaja või terapeut. Ilmselt mõistabki, seni kuni räägime nn üldinimlikest probleemidest. Siiski on psühholoogil, kelle praktiline töökogemus piirneb tsiviilklientuuriga, ilma täiendavate teadmisteta keeruline mõista sõjaväelasest klienti. Et töötada sõjaväelasega, on hädasti tarvis omada ettekujutust nende igapäevasest keskkonnast. Eriti kerge on ebaõnnestuda siis, kui sõdureid psühholoogiliselt nõustav tegelane pole ei psühholoog ega sõjaväelane. Sel juhul võib kergesti kahjustatud saada nii teenust pakkuva organisatsiooni (kaitsevägi), kui eriala (psühholoogia) maine.
(Loe lähemalt... | 6044 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 4)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Mis see psühholoogia Teie arvates on siis?
ehk TÜ bakalaureuseõppe vastuvõtust 2009
Nele Kuldkepp
TÜ vastuvõtukomisjoni liige
Nagu erialakatse erinevatest osadest nähtub, sõltub kandideerimise edukus kandidaadi varasematest psühholoogia-alastest teadmistest. Muidugi võib vaielda (ja vestluse käigus seda mitmed ka teevad): „Aga ma ju alles tulen siia õppima, ma ei peagi veel midagi teadma“, ent konkurents õppima pääsemiseks on nii suur, et paratamatult on eelisolukorras inimesed, kes on vähemalt sisseastumiskatseteks etteantud materjali („Psühholoogia gümnaasiumile“, TÜ, 2002/2006) lugenud. Küsimus pole mitte kandidaatide „elimineerimises“, vaid sisuline- vastuvõtukomisjon püüdleb selle poole, et inimesed tuleksid teadlikult ikka õigesse kohta ja õigele erialale õppima, mitte ei pettuks esimeste ainete (näiteks „Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon“ või „Etoloogia“) kuulamisel, et „See pole ju üldse SEE psühholoogia, mida mina tahtsin õppida“.
(Loe lähemalt... | 11622 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia Kolledzhi regionaalkonverents Tallinnas
Jaanus Harro
Kevadine, 23.-25. aprillil Tallinnas Viru Konverentsikeskuses toimunud ECNP 10. regionaalkonverents oli kindlasti mitmes suhtes “esimest korda”, kuigi mul kinnituseks palju statistikat välja otsitud ei ole ja psühhofarmakoloogia ringkonnal on vist juba kuuekümnendatest peale tavaks Eestis suuri ja silmapaistvaid konverentse teha. Viimati tõi siinkirjutaja 2006. aasta sügiseks Tallinna Collegium Internationale Neuro-Psychopharmacologicum’i regionaalkonverentsi ja eriti tänu psühhiaatrite seltsi presidendile dr Andres Lehtmetsale kukkus kõik välja päris hästi. Aga tookordne ettevõtmine kujunes improvisatsioonide kogumiks, millega kõik sai küll rahastatud ja tehtud (ja mispeale ravimifirma “Lundbeck Eesti” otsustas asutada auhinna “Aasta tegu Eesti psühhiaatrias”). Midagi hoopis muud on varasem olnud ECNP meetoditega võrreldes, mispuhul otsus üritus korraldada tuli olukorda üksikasjalikult hinnanud kohtvisiidi peale ning samalaadsete konverentside korraldamise reeglid on kaheksal ühese reavahega leheküljel kirjas.
(Loe lähemalt... | 7749 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
INS suvekonverents ehk Ilusad ja Nutikad neuropSühholoogid suvel Tallinnas
Liina Vahter
Fakt, et Rahvusvahelise Neuropsühholoogide Ühingu (International Neuropsychological Society, INS) suvekonverentsi satelliitsümpoosium Tallinnas toimub, oli teada juba 2006 aastal, sest juhatus oli nii otsustanud. Tänu sellele, et Laura Hokkanen on suur eestlaste sõber (ta on muu hulgas Tartu Ülikoolis kaks kursustki pidanud), olime ka meie – Margus Ennok, Tiina Kompus ja mina – organiseerimise ja programmi koostamise protsessis juba algusest peale. Kogu protsess kulges väga sujuvalt ja meile kasulikult – ehk et üks põhikonverentsi olulisemaid sümpoosiume, kus esines Endel Tulving, planeeriti toimuma Tallinnas.
(Loe lähemalt... | 3796 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Uuest positiivsest psühholoogiast,
mille teadvustamine aitab leida ja avada oma loomuse ning kogeda selle õitselepuhkemist kogu täiuses.
Maie Kreegipuu raamatu Martin E. P. Seligman (2008). Ehe õnn. Tallinn: Pilgrim.
lugeja
Selle raamatu vastu on mul äärmiselt tugevad ambivalentsed tunded.
Ühelt poolt vana hea Seligman, kes aga vanuigi oma karmist ja pedantsest empiirilisest teadlasetööst ära pöördub ja siia ilma enam kurvastust juurde toota ei taha. Vanainimestega seda ikka juhtub, et nad jõuavad tõdemuseni: “Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi; ja kes lisab teadmisi, lisab valu” (kuningas Saalomon, 1939, lk.631). (Loe lähemalt... | 12619 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Tähelepanust ja teadvusest üllatavalt arusaadavalt
Iiris Luiga raamatu Aru, J. & Bachmann, T. (2009). Tähelepanu ja teadvus. Tallinn: Tänapäev lugeja
Hoolimata sellest, et raamatu autorid hoiatavad eessõnas, et raamat pole kõige kergemate killast, tahan käesolevaga julgustada kõiki, kes on aukartlikult seda teost vaid kaugemalt vaadanud.
(Loe lähemalt... | 4852 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Universaalset ja spetsiifilist isiksuseomaduste erinevates kirjeldusviisides
René Mõttus
Tartu Ülikooli värske PhD psühholoogias
Isiksuse uurimine on näidanud, et mitmed
isiksuseomaduste põhijooned – struktuur, ning ealised ja soolised erinevused –
on hämmastavalt universaalsed. Samas tuleb ette ka valimeid, kus üldjuhul
korratavad seaduspärad ei ilmne. See on väärtuslik informatsioon, sest isiksuse
universaalsete joonte kehtivuspiiride hoolikas dokumenteerimine võimaldab meil
paremini mõista tegureid, mis mõjutavad isiksuse arengut ja inimestevaheliste
erinevuste põhjuseid.
(Loe lähemalt... | 2968 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Erinevate neuroloogiliste haiguste korral esinevad subjektiivsed kaebused -
Seosed tegelike probleemidega ja mõju igapäevaeluga toimetulekule
Liina VahterTallinna Ülikooli värske PhD psühholoogias
Neuropsühholoogiline hindamine on muutunud
pelgalt diagnostikast aja jooksul teaduseks, mis on võimeline mõõtma inimese
mõtlemise tugevaid ja nõrku külgi. Oma doktoritöös uurisin sclerosis multiplexi, hereditaarse spastilise parapleegia ja
epilepsiaga kaasneda võivaid psühholoogilisi ja neuropsühholoogilisi muutusi
ning inimeste poolt esitatavate subjektiivsete kaebuste esinemise määra.
(Loe lähemalt... | 3793 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
XIV Euroopa Arengupsühholoogia Konverents Vilniuses
Astra Schults ja Triin Hannust
Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi
doktorandid
18.-22. augustil toimus Vilniuses XIV Euroopa
Arengupsühholoogia Konverents. Konverentsil oli esindatud mitmeid erinevaid
arengupsühholoogia valdkondi: näiteks keele ja suhtlemise areng, kognitiivne
areng, pere ja keskkonna mõju arengule, täiskasvanuks saamine, seksuaalsus,
romantilised suhted ja abielu.
(Loe lähemalt... | 5606 baiti veel | kommenteeri? | Punkte: 0)
|
|
|
|
|
| |
|
2009 oktoober